Piht

Piht on hingehoidlik talitus, millel inimene tunnistab vaimuliku juuresolekul Jumalale oma eksimused ja võtab siira kahetsemise korral vaimulikult vastu pattude andeksandmise. Kuigi igal jumalateenistusel toimub ka ühispiht, võimaldab erapiht ennast sügavamalt läbi katsuda ning saada isiklikum andestuse kogemus. Lisaks sellele on erapihi eel või järel võimalus pikemaks hingehoidlikuks vestluseks. Pihi soovijal tuleks oma soovi vaimulikule selgelt väljendada, sest iga hingehoidlik vestlus pole veel piht.

Kus ja kellele pihitakse?
Luterlikes kirikutes pole kasutusel pihitoole ning pihitalituseks leitakse privaatne ja sobilik koht kirikus või mõnes muus paigas. Pihitalituse võtab vastu vaimulik, kellel on ametist tulenevalt kohustus pidada pihisaladust. See tähendab, et mitte midagi pihil kuuldust ei tohi ta avaldada ühelgi moel kolmandaile isikuile.

Kes võib käia pihil?
Piht on ennekõike ristiinimese õigus, sest pattudest lahtimõistmine toimub usus Jeesusesse Kristusesse. Küll aga on igal inimesel sõltumata tema usulistest veendumustest õigus tulla kirikusse paluma hingehoidlikku vestlust.

Vt ka: EELK kodulehekülg