Jutlused

Varasemad jutlused

Jutlus Nõos P, 10.11.19 kell 11.00, 21. pühapäev post Trinitatis, isadepäev

Lektsioonid: Js 33:20–22; Rm 1:16–17

Jutlus: Jh 4:46–53

Laulud: KLPR 386 (1–4); „Kirikunoorte laulikust“ nr 40 ja 38; KLPR 305 (1–3)

Nii tuli Jeesus taas Galilea Kaanasse, kus ta oli muutnud vee veiniks. Ja seal oli üks kuninga ametimees, kelle poeg oli Kapernaumas haige. Kui ta kuulis, et Jeesus on tulnud Juudamaalt Galileasse, läks ta tema juurde ja palus, et Jeesus tuleks alla ja teeks terveks tema poja, sest see oli suremas. Siis Jeesus ütles talle: „Te usute mind ainult siis, kui näete tunnustähti ja imetegusid.” Ametimees ütles talle: „Issand, tule alla, enne kui mu laps sureb!” Jeesus ütles talle: „Mine, sinu poeg elab!” Ja inimene uskus sõna, mis Jeesus talle ütles, ning läks. Aga juba koduteel tulid ta sulased talle vastu teatega, et ta laps elab. Siis ta päris neilt tundi, mil pojal hakkas kergem. Nad ütlesid talle: „Eile päeval kella ühe ajal lahkus temast palavik.” Nüüd märkas isa, et see oli juhtunud täpselt sel ajal, mil Jeesus oli talle öelnud: „Sinu poeg elab!” Ja tema uskus, samuti kogu ta pere.

Täna on kirikukalendri järgi 21. pühapäev pärast Kolmainupüha ja selle pühapäeva teema on „Usuvõitlus“. Mida usuvõitlus tähendab? Kas usu eest tuleb siis võidelda? Kas seda kuidagi niisama ei saa?

Alustagem sellest, et küsime: mis üldse on usk? Hb 11:1 ütleb meile: „Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus.“ Mida see võiks tähendada?

Tänases kirjakohas lugesime ühest isast, kelle poeg oli suremas haige. See isa lootis, et tema poeg saab terveks. See tähendab, et isa jaoks oli tema poja tervekssaamine võimalik.

Ja nüüd võttis isa selleks midagi ette. Ta kõndis või ratsutas kaameli või eesli seljas 30–40 km, peaaegu kogu päeva Kapernaumast Kaanasse, mis tähendab Galilea järve äärselt madalikult mäkke tõusmist. Teekond ei pruukinud olla kerge. Ja ometi uskus isa, et poeg võib terveks saada.

Isa teadis, et Jeesuse-nimeline imetegija-ravitseja on tulnud Kaanasse ja ta lootis, et Jeesus võib tema poja terveks teha. Nüüd rändas ta siis Kapernaumast Kaanasse, et Jeesus endaga kaasa kutsuda.

Mehe plaan oli üsna meeleheitlik. Ta ju lootis, et Jeesus jätab kõik oma muud toimetused sinnapaika ja tuleb koos temaga päevasele rännakule Kaanast Kapernauma, et tema poega ravida.

Isa oleks võinud mõelda, et sellel kõigel pole ju suurt mõtet: kes annab garantii, et selle suure veva peale ta poeg tõesti terveks saab? Kuid isa pidas loodetavat nii tõeliseks, nähtamatut nii tõeseks, et ta ei lasknud kahtlustel endast võitu saada. Too isa võitles oma uskmatusega ja jõudis tõepoolest Kaanasse Jeesuse juurde.

Nüüd aga ütleb Jeesus palju vaeva näinud isale midagi lugeja jaoks ootamatut: „Te usute mind ainult siis, kui näete tunnustähti ja imetegusid.” Mida siis Jeesus tollele isale ette heitis? Seda, et isa usaldas Jeesust ainult seetõttu, et oli kuulnud tema vägevatest imetegudest, võib-olla mõnda neist ka näinud.

Millist usku endasse siis Jeesus õigeks pidas? Jeesus ootas inimestelt, samuti sellelt isalt usku oma sõnadesse. Mitte tegudesse, mida Jeesus teatavasti ju palju tegi, vaid justnimelt sõnadesse!

Miks sõnadesse? Sest Jumal kõneleb inimestele oma sõna kaudu. Jumal kõnetas Aabrahami, Iisakit ja Jaakobit ning andis neile tõotused ja ülesanded justnimelt sõna läbi. Ta andis oma käsud Moosesele just sõnalistena.

Ja ka meiega kõneleb Jumal ju sõna kaudu! Meie pole ju Jumalat ega Tema Poega Jeesust näinud, nagu too kuninga ametimees, kuid peame siiski Jumalasse uskuma. Niisiis käib Jeesuse hüüe „„Te usute mind ainult siis, kui näete tunnustähti ja imetegusid” ka kõigi meie kohta kes elasid siis, kui Jeesust enam maa peal polnud, ja elavad tänapäeval. Me peame Jeesust uskuma Tema sõnade läbi!

Vaatame nüüd, kuidas läks edasi lugu selle kuninga ametimehe ja Jeesusega. Too isa ei lasknud end Jeesuse manitsusest häirida, vaid ütles: „Issand, tule alla, enne kui mu laps sureb!” Niisiis lootis too isa endiselt, et Jeesuse võimuses on tema poeg päästa. Jah, ta uskus Jeesusesse, kuid temasse kui imetegijasse, mitte Jumala Pojasse. Sest see, kes usub Jumala Pojasse, ei vaja Tema tegusid, vaid üksnes Tema sõnu.

Ja nüüd paneb Jeesus tolle isa proovile. Ta ütleb: „Mine, sinu poeg elab!” Niisiis annab Jeesus tollele ahastuse äärel olevale isale teada, et ta ei kavatse võtta ette seda 30–40 kilomeetrilist teekonda jalgsi või veolooma seljas.

Mida oleksime teinud meie? Kui oleksime läinud oma sureva lapse aitamiseks arsti juurde, kellest lootsime, et ta saab tõesti meie last aidata, ja see arst oleks meile öelnud „Mine, Sinu laps elab!“ – kas oleksime tema sõnu kuulda võtnud ja oma lapse juurde lihtsalt niisama tagasi läinud? Või oleksime hakanud arstile peale käima, et ta ikka tuleks? Või oleksime viimases hädas koguni arstile oma meelheite vihana välja valanud?

Meie seda ei tea. Kuid meile on eeskujuks too kuninga ametimees, armastav isa oma pojale, kelle kohta evangelist ütleb: „Ja inimene uskus sõna, mis Jeesus talle ütles, ning läks.“

Edasi läks see lugu, nagu mäletate, nii. Mees läkski koju tagasi ja sai oma sulastelt juba enne koju jõudmist teada, et tema poeg hakkas paranema. Pealegi just selsamal tunnil, mil Jeesus oli oma sõnad ütelnud.

Huvitaval kombel ütleb evangelist alles nüüd, et too isa uskus. Nägime, et tegelikult uskus too isa juba varem. Tegelikult oli see isa usuteel justkui juba kolmas etapp: esimene oli see, kui ta uskus Jeesusesse kui imetegijasse ning võttis ette pika tee, et temani jõuda. Teine usuetapp oli hetk, kui isa otsustas Jeesuse sõna peale koju tagasi minna – teadmata, kas see tema poega aitab või ei. Ja kolmas usuetapp oli tolle isa jaoks see, kui ta nägi Jeesuse sõnu tõeks osutuvat. Loodetav oli tõepoolest saanud tõelisuseks, nähtamatu oli saanud tõeseks!

Kas võime siis öelda, et too kuninga ametimehest isa võitles usuvõitlust? Ma arvan küll. Ta oleks võinud oma usuteel heituda ja lootuse kaotada, kuid ta ei teinud seda.

Tänasel isadepäeval mõelgem muidugi kõigile isadele, vanaisadele ja vanavanaisadele ning meie esiisadele. Kuid erilise koha meie mõtetes saagu need isad, kes on meie suguvõssa toonud usku Jumalasse. Need, kes on trotsinud aegu ja inimesi, kes soovisid neid usust eemale kiskuda, ja jäid endale kindlaks.

Tänase kirjakoha lõpus öeldakse, et koos kuninga ametimehega uskus Jumalasse ka kogu tema pere. Mõelgem täna erilise tänutundega neile pereisadele, kes on oma perekonnas hoidnud ja säilitanud usku Jumalasse!

Aamen.

Pdf fail: Nõo, 10.11.19

Varasemad jutlused

Signe Salumets. Nõo, 03.11.19

 

Nõo, 31.10.19

Signe Salumets. Nõo, 20.10.19

Nõo, 13.10.13

Indrek Salumets. Nõo, 06.10.19

 

Nõo, 29.09.19

Toronto ja Hamilton, 22.09.19

Nõo, 15.09.19

Nõo, 08.09.19

Nõo, 01.09.19

 

Nõo, 11.08.19

 

Nõo, 28.07.19

Nõo, 21.07.19

Nõo, 14.07.19

Tallinna Peeteli kirik, 07.07.19

 

Nõo kalmistu, 30.06.19

Nõo, 16.06.19

Nõo, 09.06.19

Nõo, 02.06.19

 

Eschwege, 30.05.19

Eschwege, 26.05.19

Nõo, 19.05.19

Rõngu, 12.05.19

Nõo, 05.05.19

 

Nõo, 28.04.19

Nõo, 22.04.19

Nõo, 21.04.19

Nõo, 19.04.19

Nõo, 18.04.19

Nõo, 14.04.19

Nõo, 07.04.19

 

Nõo, 31.03.19

Nõo, 24.03.19

Nõo, 17.03.19

Nõo, 10.03.19

Nõo, 06.03.19

Nõo, 03.03.19

 

Nõo, 17.02.19

Nõo, 10.02.19

Nõo, 03.02.19

 

Nõo, 27.01.19

Nõo, 20.01.19

Nõo, 13.01.19

Nõo, 06.01.19

Nõo, 01.01.19

 

Nõo, 31.12.18

Nõo, 30.12.18

Nõo, 26.12.18

Nõo, 25.12.18

Nõo, 24.12.18

Nõo, 23.12.18

Nõo, 16.12.18

Nõo, 09.12.18

Nõo, 02.12.18

 

EELK Nõo Püha Laurentsiuse kogudus
Reg nr 80210421
Tartu tänav 2, 61601 Nõo, Tartumaa
A/a nr EE23 1010 1520 0609 1003, SEB (saaja: EELK Nõo Kogudus)

Jumalateenistused igal pühapäeval kell 11.00

Telefon kantseleis: 745 5195
E-post: noo@eelk.ee
Koduleht: www.nookirik.ee

Koguduse õpetaja Mart Jaanson
Tel: 749 3344 (kodus), 5661 1443
E-post: mart.jaanson@eelk.ee

Juhatuse esimees Madis Kanarbik
Tel: 504 6570
E-post: madis.kanarbik@gmail.com